Ta tuleb taas – Fotolaager ambulARTooriumis!

On aeg kuulutada välja selle-suvine fotolaager Peipsi-äärses kunstimajas ambulARToorium, mis toimub 19.-21. augustini 2022 ning mida seekord juhendab dokumentaalfotograafiat ja kunstilisi võtteid ühendav fotograaf Kadri Otsiver * (loe allpool).

KOHT: kunstimaja ambulARToorium Tartumaal Vana-Kasepääl
AEG: 19.08.-21.08.2022
JUHENDAJA: Kadri Otsiver (veeb / Instagram)
KORRALDAJAD: Annika Haas ja Jelena Ivanova

Kursusele ootame osalejaid kuni 20.

Registreerimine on lõppenud!

Kursuse maksumus: 190 EUR
Hind sisaldab lisaks koolitusele ka külluslikku toitlustust, majutust ja saunamõnusid kunstimajas.

Kursuse sisu: 

• Sissejuhatus dokumentaalfotograafiasse
• Räägime analoogmeediumist
• Tehniline osa. Millist varustust kasutada.
• Valgusõpetus
• Kompositsiooniõpetus
• Kuidas rääkida fotolugu. Fotograafia kui visuaalkeel.
• Fotojutustuse teema valimine, fotojutustuse loomine.
• Postproduktioon (Bridge, Photoshop)
• Fotojutustuse näitamine, arutelu

Kursuse ajakava:

REEDE, 19. august
12:00 – 13:00 saabumine, sisseseadmine kunstimajas, oma pesa leidmine
13:00 – 13:30 esimene kergemat sorti näks kokatädi Larissa poolt
13:45 – 15:45 fotolaagriliste omavaheline tutvumine
16:00 – 19:00 loeng
19:15 – 20:15 püha õhtu söömaaeg
20:30 – 22:30 jätkame loenguga
22:45 – … augustikuuöö lõkke ümber

LAUPÄEV, 20. august
8:30 – 9:00 hommikusöök on õhtust targem
9:15 – 12:30 praktiline pildistamine
13:00 – 13:45 söögivahetund
14:00 – 16:00 loeng
16:00 – 16:30 vaheaeg ja mõttepaus
16:30 – 18:30 jätkub loeng
18:30 – 19:30 mõnus õhtusöök
19:30 – 22:00 postproduktioon (Bridge, Photoshop)
22:00 – .. mõni hea fotofilm / vaba aeg

PÜHAPÄEV, 21. august
8:00 – 8:45 hommikusöök
9:00 – 13:00 fotojutustuse näitamine, arutelu
13:15 – 14:00 gurmeeline lõunasöök
14:15 – 16:15 fotojutustuse näitamine, arutelu
16:30 – 17:00 diplomeerimine, pakkimine
18:00 – kojusõit

P.S. Korraldajatel on õigus täiendada kava ja muuta kellaaegu.

Osaliste nimekiri:

1. Erika Tuulik
2. Jaanus Muruõis
3. Marju Unt
4. Annika Vihmann
5. Airi Leon
6. Kristi Leps
7. Martti Lepmets
8. Toivo Tenno
9. Marika Haavamäe
10. Kristi Jõeste
11. Andra Hamburg
12. Mia Felic
13. Lucija Mrzljak
14. Kalle Toom
15. Monika Tamm
16. Marilyn Rebane
17. Jane Faizullin
18. Silvi Kiin
19. Ejla Kovačević
20. Priit Loog

* Kadri Otsiver (1990) on Eesti fotokunstnik, kes õppis fotograafiat (BA) Lõuna-Walesi Ülikoolis. Ta töötab pikaajaliste projektidega ja tema fotograafilises praktikas tõuseb esile dokumentaalžanr, mis kasutab nii klassikalisi sotsiaalse dokumentalistika strateegiaid kui ka kaasaegse kunsti kontseptuaalset keelt. Põhideemadena käsitleb inimese ja keskkonna suhteid, erilist huvi pakuvad talle maapiirkonnad ja äärealad. Otsiveri loomingut on tugevalt mõjutanud antropoloogiahuvi. Ta kasutab fotode loomisel mehaanilist analoogkaamerat kui tööriista, et ise vaadelda ja õppida.

Tema tuntumaid fotoprojekte on seeria “Ta aed on tema nägu”, mis on kogunud tunnustust rahvusvaheliselt. Osa antud projektist on praegu nähtaval ka Fotomuuseumi Eesti ja Soome analoogfotograafia näitusel Tallinnas Seegi galeriis.

Ta aed on tema nägu, 2019
Tehnika: Keskformaat, värviline negatiivfilm (6×6), digitaalne skaneerimine

Toit on enamat kui keha küte. Sellesse on põimunud poliitika, kultuur, majandus ja ökoloogia. Kunstnik soovis leida neid, kes aduvad teema keerukust ning seavad oma argitegemisi selle teadmise järgi. Triinu jättis linnaelu seljataha ning hakkas Eesti väikekülas permakultuuri viljelema. Tema aed on tõestuseks, et domineerival monokultuuril on alternatiiv. Permakultuuri kogukond usub, et väikesemõõtmeline kogukonnapõhine põllumajandus on toidu tulevik; ajal, mil osa Suurbritannia muldadest on vaid aastakümnete kaugusel täielikust muldade viljakuse hävinemisest, nagu hoiatas kuningriigi endine keskkonnasekretär Michael Gove, on Triinu aed rohkem kui väike katsetus – see on pilguheit tulevikku.

„Ta aed on tema nägu“ kutsub vaataja hoolikalt loodud terviklikku ruumi, ükskõik kui ebaloogiline või korratu see esmapilgul tunduda võib. Projekti visuaalset keelt vormis tunnetus aja kulgemisest. Fotograaf vaatles ja õppis tundma aeda, seda soodustas analoogkaamera mehaaniline ülesehitus. Analoogmeetodil loodud fotod räägivad loo nii permakultuuri doktriinist kui ka aia kui paigaga seotud indiviidist.